Kuidas valida lapsele turvatooli ja seda õigesti kasutada?

Liikluses on täiskasvanu ülesanne lapse jaoks luua maksimaalselt turvaline keskkond. Lisatud videost saab vaadata, kuidas kinnitada laps õigesti turvatooli. Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Diana Okas annab nõu, kuidas valida väikesele inimesele sobivat turvatooli.

On elementaarne, et autos reisivad lapsed on nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud ja istuvad eakohases turvatoolis. Laste turvavarustus ei ole mõeldud ainult seaduse täitmiseks, vaid lapse elu päästmiseks. Kui last ei ole võimalik turvavööga nõuetekohaselt kinnitada, tuleb kasutada lapse pikkusele ja kaalule vastavat turvaseadet. Alla 135 cm pikkune laps peab kasutama autos sõites turvavarustust.

Mercedes-Benz W 111 sedaan aastast 1965

Öeldakse, et kui inimene teeb midagi hingega, ei saa see välja kukkuda halvasti.
Kui Sulle meeldib vanadele masinatele uut hingamist ja elu anda, siis tänane autotellimise soovitus tuleb Mercedes-Benz W 111 näol.

Koos transpordiga Eestisse hakkab selle auto hind 11 627 eurost.
Kui see auto pani Su südame kiiremini põksuma, siis vaata lisainfot siit

Ka vähe on liiga palju

Maanteeameti ennetuskampaania „Ka vähe on liiga palju“ eesmärgiks on liiklejatele teadvustada, kuivõrd ka väike kogus alkoholi mõjutab nende sõiduvõtteid.  Ennekõike on oluline sõidukijuhte informeerida, et ka klaas lahjat alkoholi pole sõidukijuhtimise seisukohalt lubatud ning tegeliku kainenemiseni kulub arvatust hoopis rohkem aega.

94% Eesti elanikest leiab, et joobes juhtimine on tõsiseim liiklusoht, kuid viiendik  8. ja 12. klasside õpilastest ning täiskasvanutest ei pea väikeses koguses alkoholi tarvitamist väga ohtlikuks ning ei usu, et inimese juhtimisoskused sellest halveneksid. Statistika kinnitab alkoholitarvitamise tunnustega liiklusrikkumiste tõusu. Kui 2014. aastal moodustas alkoholi tarvitamise tunnustega (0,2-0.49 mg/g) tabatud juhtide osakaal 19%, siis 2015.a oli see juba 23%.

Eestlaste teadlikkus alkoholi toime kohta on suhteliselt madal ning teadmised langevad iga aastaga. Maanteeameti tellitud uuringu „Sõiduki juhtimine alkoholi ja narkootikumide mõju all 2015“ tulemused näitavad selgelt, et alkoholi mõju alahinnatakse  tegelikkusest palju väiksemaks. Küsimusele: „Kui  kõrge on 80-kilose mehe või 55-kilose naise  vere alkoholisisaldus 30 minutit peale kolme 0,5-liitrise 5% kangusega õlle joomist?“, ei osanud õiget numbrit nimetada ükski naine.  Meestest teadis korrektset vastust vaid 10%. Valdavalt pakuti  palju madalamaid näite.

Juba 0,2 mg/g alkoholi veres mõjutab autojuhi sõiduvõtteid. Inimene ise  ei pruugi  tunnetada, et on alkoholi tarvitanud, sest tekib petlik tunne, nagu oleks meeled teravnenud, tuju läheb heaks ning tekib võlts-enesekindlus.  Reaalselt on aga sellise roolikeeraja  tähelepanu ja reaktsioonikiirus pärsitud,  tekivad probleemid kiiruste ja vahemaa hindamisel ning vaateväli  aheneb tunnelnägemiseks, mis tähendab, et külgedel toimuvat ei tajuta.  Joobununa eksitakse pikivahe hindamisel ja sõidetakse ees liikuvale sõidukile liiga lähedale. Ka lähenevate sõidukite kaugust, parkimiskoha suurust ja gabariite tajutakse valesti.  Ainuüksi ühe joodud  õlle järgselt pikeneb  sõidukijuhi normaalne reaktsiooniaeg kuni 30%. Linnakiirusel 50 km/h  tähendab see pidurdusteekonna pikenemist  vähemalt 5 meetri võrra.  Just nii lai on näiteks üks keskmine vöötrada.

Ülevaade kampaaniast

  • Kampaania mõju hinnatakse ebakaines seisundis sõidukit juhtinud isikute osakaalu vähenemist silmas pidades.
  • „Kõik puhuvad“ politseioperatsioonide käigus  kinni peetute hulgas alkoholi mõju all juhtude osakaal vähenenud 2016.aastal 0,02 protsendipunkti võrra  ja 2017.aastal  0,02 protsentipunkti võrra.
  • Küsitlusuuringu andmetel ebakaines olekus autot juhtinud isikute osakaalu vähenenud 2016. aastal 1 protsendipunkti ja 2017.aastal 1 protsendipunkti võrra.
  • Üldine eesmärk on vähendada alkoholitunnustega sõidukijuhtide poolt põhjustatud liiklusrikkumiste ning liiklusõnnetuste arvu.

Kevade kohta tavatult külm ja tuisune ilm võivad muuta liiklemise ohtlikuks

Kevade kohta tavatult külm ja tuisune ilm võivad muuta liiklemise ohtlikuks, mis tõttu lubavad Politsei- ja Piirivalveamet ja Maanteeamet mai esimesel nädalal naastrehvidega sõita.

„Jätkuva lume- ja tuisuohu tõttu lubame erandkorras naastrehvidega sõita ka mai esimesel nädalal. Seadus seda küll ette ei näe, aga seadus ei arvesta ka praeguse erakordselt külma kevade ja tavapäratu libedusega, mis muudavad liiklemise ohtlikuks,“ rääkis PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe. „Kõige tähtsam on, et autos olevad inimesed, kes võivad täita tööülesandeid või sõita koju, jõuaksid tervelt ja turvaliselt sihtpunkti,“ selgitas Tikerpe, miks mai esimesel nädalal naastrehvidega sõitmisele karistust ei järgne.

„Korralike rehvideta pole võimalik turvaliselt sõita, kuid peame arvestame, et ainult rehvid ei taga ohutust ning rehv iseenesest ei hoia sõidukit teel ega päästa õnnetusest. Kõige tähtsam on siiski juhi käitumine – teeoludega arvestamine ning nendele vastava sõidukiiruse valik,“ ütles Maanteeameti liiklusohutusosakonna ekspert Villu Vane.

Naastrehve lubatakse kasutada kuni märtsi lõpuni, talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral kuni 30. aprillini. Tänavu erandkorras võib naastrehvidega sõita 7. maini. Lamellrehviga on lubatud sõita aastaringselt.

Seiko Kuik
pressiesindaja
Politsei- ja Piirivalveamet
5352 4070
612 3152

9. mai lumefotode võistluse paremik 🙂

Aitäh kõikidele saarlastele, kes meile täna hommikul oma suvealguse pilte saatsid! :)To our international friends: Estonia's spring today showed itself in its best side. Kuressaare, which recently declared itself the solar capital of Estonia, was this morning poured over with a heavy layer of snow 🙂

Posted by ETV Terevisioon on 8. mai 2017. a.