Ka vähe on liiga palju

Maanteeameti ennetuskampaania „Ka vähe on liiga palju“ eesmärgiks on liiklejatele teadvustada, kuivõrd ka väike kogus alkoholi mõjutab nende sõiduvõtteid.  Ennekõike on oluline sõidukijuhte informeerida, et ka klaas lahjat alkoholi pole sõidukijuhtimise seisukohalt lubatud ning tegeliku kainenemiseni kulub arvatust hoopis rohkem aega.

94% Eesti elanikest leiab, et joobes juhtimine on tõsiseim liiklusoht, kuid viiendik  8. ja 12. klasside õpilastest ning täiskasvanutest ei pea väikeses koguses alkoholi tarvitamist väga ohtlikuks ning ei usu, et inimese juhtimisoskused sellest halveneksid. Statistika kinnitab alkoholitarvitamise tunnustega liiklusrikkumiste tõusu. Kui 2014. aastal moodustas alkoholi tarvitamise tunnustega (0,2-0.49 mg/g) tabatud juhtide osakaal 19%, siis 2015.a oli see juba 23%.

Eestlaste teadlikkus alkoholi toime kohta on suhteliselt madal ning teadmised langevad iga aastaga. Maanteeameti tellitud uuringu „Sõiduki juhtimine alkoholi ja narkootikumide mõju all 2015“ tulemused näitavad selgelt, et alkoholi mõju alahinnatakse  tegelikkusest palju väiksemaks. Küsimusele: „Kui  kõrge on 80-kilose mehe või 55-kilose naise  vere alkoholisisaldus 30 minutit peale kolme 0,5-liitrise 5% kangusega õlle joomist?“, ei osanud õiget numbrit nimetada ükski naine.  Meestest teadis korrektset vastust vaid 10%. Valdavalt pakuti  palju madalamaid näite.

Juba 0,2 mg/g alkoholi veres mõjutab autojuhi sõiduvõtteid. Inimene ise  ei pruugi  tunnetada, et on alkoholi tarvitanud, sest tekib petlik tunne, nagu oleks meeled teravnenud, tuju läheb heaks ning tekib võlts-enesekindlus.  Reaalselt on aga sellise roolikeeraja  tähelepanu ja reaktsioonikiirus pärsitud,  tekivad probleemid kiiruste ja vahemaa hindamisel ning vaateväli  aheneb tunnelnägemiseks, mis tähendab, et külgedel toimuvat ei tajuta.  Joobununa eksitakse pikivahe hindamisel ja sõidetakse ees liikuvale sõidukile liiga lähedale. Ka lähenevate sõidukite kaugust, parkimiskoha suurust ja gabariite tajutakse valesti.  Ainuüksi ühe joodud  õlle järgselt pikeneb  sõidukijuhi normaalne reaktsiooniaeg kuni 30%. Linnakiirusel 50 km/h  tähendab see pidurdusteekonna pikenemist  vähemalt 5 meetri võrra.  Just nii lai on näiteks üks keskmine vöötrada.

Ülevaade kampaaniast

  • Kampaania mõju hinnatakse ebakaines seisundis sõidukit juhtinud isikute osakaalu vähenemist silmas pidades.
  • „Kõik puhuvad“ politseioperatsioonide käigus  kinni peetute hulgas alkoholi mõju all juhtude osakaal vähenenud 2016.aastal 0,02 protsendipunkti võrra  ja 2017.aastal  0,02 protsentipunkti võrra.
  • Küsitlusuuringu andmetel ebakaines olekus autot juhtinud isikute osakaalu vähenenud 2016. aastal 1 protsendipunkti ja 2017.aastal 1 protsendipunkti võrra.
  • Üldine eesmärk on vähendada alkoholitunnustega sõidukijuhtide poolt põhjustatud liiklusrikkumiste ning liiklusõnnetuste arvu.